Ukraina teedel

Mõtteid ja meenutusi noortevahetuselt Breaking Stereotypes via Art of Communication, Kolochavas, Ukrainas, 7.-17. juulini 2013. Kirjutab osaleja Piret.

Jõudsime Eesti grupiga Kolochavasse Lääne-Ukrainas kohale siis, kui britid ja ukrainlased olid juba ühe päeva olukorraga harjuda saanud. Teel Kiievist läände nautisin rongis veedetud ööd, kus võisin ise selili uinuda, tajudes, et ma siiski liigun edasi, et progress toimub minust sõltumatult. Hommikul linnast, kus rongijaam oli, autoga meie külakesse sõites (rongijaamas pidime ära tundma ühe Miša), hakkas progressi kiirusest juba veidi halb, kuna Ukraina autojuhid künklikust teest end häirida ei lase. Poole peal tegime peatuse, et juua allikast väävlivett.

Kaheksa päeva jooksul mängisime omajagu ringmänge, saime tuttavaks inimestega, kes on meist täiesti erinevad, ja inimestega, kelles tundsime ära iseennast. Nädala lõppeesmärk oli kokku panna lavastus stereotüüpide lõhkumisest, millesse panustati nii näitlejainitsiatiiviga, heinapunumisega, torukübarate meisterdamise kui lauluseadetega. Esitasime tüki, mille lõpus said külalapsed heinast ja okstest tehtud stereotüüpide puuri ära lõhkuda ja veel kommi ka pealekauba. Edukas!

Vahepeale mahtus matk mägedesse, mis mõne osaleja füüsilise võimekuse proovile pani, ent sõprade ja mentorite toel jõudsid kõik lõpuks mustikaväljale mäetipus, mis tõi meelde „Heliseva muusika“. Mäel, millesugused ümbritsesid meie küla igast küljest ja mida siiani olime vaid kaugusest imetlenud, oli maastik nii kõikehõlmavalt lummav, et muud polnudki vaja. Sõime mustikaid, lamasime päikse käes, rääkisime juttu, grillisime – täiuslik rahvusvaheline koostöö.

Ent jättes programmilise tegevuse kõrvale, oli selle noortevahetuse põhiväärtus minu jaoks lihtsalt kooselu väikses hotellis 24 inimesega. Kuidas üksteisega hakkama saada? Igaühel oli oma pagas kanda, omad mured ja eelistused, igaüks oli inimlikul tasandil täiesti erinev kood, mida lahti muukida. Mind huvitasid need noored, kellega seal suhtlesin – mis inimesed nad on? Millistes tingimustes nad elavad, milliseid valikuid nad elus teevad ja teinud on ning kuidas see neid mõjutab? Kui varem sidusin end rohkem kunsti ja kultuuriga, siis Ukrainast lahkusin tõdemusega, et tahan noorsootööd teha.