Projekt „Viipekeelne teatritõlge” Draamateatris

Projekti „Viipekeelne teatritõlke” raames etendus 24. jaanuaril Eesti Draamateatri lavastus „Hõimud” viipekeeletõlkega ja kuulmispuudega publikul avanes võimalus ette võtta ühine teatriskäik.

 

Eesti Draamateatri Väikesesse saali mahtus pea 140 viipekeelset inimest, neist üle 100 kurdi, samuti ka vaegkuuljaid ja viipekeeletõlke ning nende perekonnaliikmeid. Etenduse lõpus seisis kogu saalitäis publikut püsti ja aplodeeris hääletult, käed üleval, nagu kurtide kultuurile on kombeks. Külastajate tagasiside oli soe ja tänulik, et kurtide kogukonnast kõnelev lavastus on teatrilavale toodud.

 

Viipekeelset teatritõlget teostasid ilmekalt ja professionaalselt viipekeeletõlgid Hele-Riin Karja ja Mari-Liis Ungerson (Viipekeeletõlkide OÜ), andes viipekeeles edasi karakterite olemust, nende kiired dialoogid, laval kõlava muusika ja müra. Etendus „Hõimud” paneb kõiki vaatajaid mõtlema sellele, kui palju on meie ümber tarbetut lärmi ja kuidas tuleks üksteist rohkem kuulata ning teineteisest hoolida.

 

Etendust külastanud Maret Õun, kes on kurt, kirjutas enda blogis muljetest pikemalt:

 

„Meeldiv oli kogeda professionaalsust nii näitlejatöös kui kogu etenduse kunstilises pooles – lavakujunduses, eneseväljenduses, rollide väljendamises jne. Põnev oli jälgida kuuljate inimeste kehakeelt ja ilmekat suupilti. Oli äärmiselt meeldiv, et näitlejad püüdsid etenduses viibelda ja tegid seda suure pühendumisega – erilised kiiduavaldused siinkohal Billy osatäitjale Pääru Ojale. Vaatamata sellele, et viiplemise puhul ei olnud tegemist päris viipekeelega (kasutati ebaõigeid viipeid ja grammatikat) ning see ei olnud kurdile alati mõistetav, oli näitlejate viiplemist siiski ilus vaadata. Kahju oli sellest, et näitlejate pingutust viiplemisel varjutas ebaõigete viibete kasutamine.

 

Etendus peegeldas üsna hästi igapäevaelus esinevat probleemi, kus kuuljate peres kasvab kurt laps, kes jääb sageli isoleerituks ja allasurutuks seetõttu, et pereliikmed ei suuda temaga piisavalt kommunikeeruda. Loodan, et läbi „Hõimude“ teatrietenduse on võimalik muuta ühiskonnas kurtidesse ja viipekeelde suhtumist ning suurendada arusaamist sellest, et viipekeel ja kurtide kogukonna olemasolu on kurdi inimese arengus vajalik.

 

Kokkuvõtteks oli etendus siiski väga nauditav ja suur heameel oli näha, et niisugune teema oli üldse võetud laiemale avalikkusele tutvustamiseks. Selle eest tahaks tänada kogu Eesti Draamateatri peret ja kõiki asjaosalisi. Olen väga tänulik, et ka kurtidele pakuti viimaks võimalust saada osa kultuurielamusest, mis igapäevastes tavatingimustes tavaliselt võimalik ei ole. Tänu sellele etendusele suurenes mitmete kurtide teatrihuvi ning soov saada teatrielamusi ka tulevikus. Unistuseks on, et ükskord on erietenduste pakkumisega tagatud kurtidele inimestele võimalus käia külastamas teatrit ka regulaarselt. Eraldi tahaks tänada veel etenduse kava koostajaid – oli meeldiv näha, et kava kaudu oli püütud jagada ka infot kurtide kogukonna ja viipekeele kohta.”

 

Rohkem saab lugeda siit:

http://kurtide-elu.blogspot.com/2015/01/etendus-hoimud.html

 

Järgmisena mõeldakse aga kuulmispuudega lastele ja viipekeelse teatritõlke saab sel kevadel üks NUKU teatri lastelavastus.

 

Kristin Viljamaa

projektijuht