Noored koostasid oma näituse

Augusti alguses korraldasime MTÜ-ga fotograafiateemalist linnalaagrit nimega “Foto minult sinule” ning selle raames said noored Pärnu keskraamatukogus kokku ning üheskoos tegime erinevaid fotoharjutusi. Lühidalt kirjutati igast päevast ka eraldi. Näitus avatakse 8. septembril Sumeda Suvelõpu raames ning seejärel on üleval Port Arturis ja noorte koolides.

Esimesi muljeid 13. augustist võib lugeda Helen-Marielt:

“Tänase päeva jooksul tegime fotolaagris palju huvitavat. Hommikut alustasime nimemängudega, kuna kõigil polnud teiste nimed veel meeles. Edasi mängisime veel lahedaid seltskonnamänge. Kella ühe paiku tegime toidupausi ja läksime teatri kohvikusse sööma. Kui söögipaus läbi, arutlesime mõnda aega teemal “mida on pärnus noortel teha”. Peale seda saime ülesande uurida vanu fotosid ja hiljem neid ise järgi teha. Pidime leidma sobiva koha ja ise modellideks hakkama. See ülesanne oli eriti tore, sest oli põnev üritada vanu ja uusi fotosid.”

Päev oli oluline meeskonnatunde loomiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Saab kindlasti öelda, et noored olid esimeselt päevalt koju minnes üksteisega palju mugavamad, kui hommikul saabudes.

14. augustist kirjutavad lühidalt Kärt ja Olger.

Kärt: Tänasel päeval rääkisime me enda valitud fotograafist, kes rääkis loodusfotograafist, kes lihtsalt oma lemmikfotograafist. Hiljem vaatasime ka eelmisel päeval vanade fotode järgi tehtud pilte. Need olid päris muhedad. Saime ka soovitusi paremate piltide tegemiseks. Lõunalauas olles kohtasime me Guido Kangurit, millest mõni sattus väga vaimustusse. Lõunalauas toitu oodates, kui enamusel olid juba toidud-joogid käes, suutis ettekandja toidu lauale ümber keerata, mis pakkus küll algul nalja. Hiljem saime kätte eile tehtud portreed, mille panime kile sisse ning tegime markeriga piirjooned üle, minu arust tulid markeriga tehtud jooned kenamad, kui pilt ise. Viimaseks tegime me vanade fotode järgi ka täna pilte ning rääkisime homsest päevast. Homseks on ülesanne pildistada noori linnas, tänaval, kaubanduskeskuses, parkides ning igalopool mujal, kus noori liigub. Kokkuvõtteks oli tore päev!

Olger: Tänane päev algas meil fotograafide tutvustustega ning selgus, et paljudele meeldivad loodusfotod ja loodusfotograafid. Kui esitlused tehtud, rääkisime, kuidas teha huvitavamalt pilte. Järgnes grupitöö, kus pidime raamatutest leidma pildid, mis sobivad õpitud nippidega. Peale lõunat saime eelnevalt tehtud portreed prindituna kätte, panime kilekaante vahele ning hakkasime näojooni kile peale joonistama. Lõppude lõpuks tulid välja väga head joonistused. Peale seda oli meil ülesanne, kus pidime eelnevalt õpitud nippe kasutades tegema pilte. Mõndasi punkte oli suhteliselt raske täita. Nagu traditsiooniks saanud lõpetas päeva vanade piltide taaselustamine meie poolt.

Fotolaagri kolmapäev möödus iseseisva tööga. Täpsemalt võite lugeda Kristiina ja Kerli ühismuljetest. Etteruttavalt võib öelda, et tänase töö vilju võisime maitsta laagri reedesel päeval…

Kerli ja Kristiina: “Täna käisime linnas pilte tegemas. Käidi nii gruppidena kui ka üksi. Meil olid kaasas nii ühekordsed, kui ka oma kaamerad. Ühekordsete kaameratega saime teha 27 pilti.Pidime pildistama Pärnu noori nende igapäevases tegevuses. Linnas leidus erinevaid inimesi: mõned neist olid nõus pildile jääma, mõned aga keeldusid sellest. Skeitpark osutus meie imestuseks väga tühjaks. Seal istus vaid 5 noort, kes veetsid seal aega lihtsalt istudes. Seega sealt eriti põnevaid pilte me ei saanud. Kui olime juba üle tunni aja linnas ringi käinud, kohtasime me aga 3 poissi. Nad olid meid fotode tegemisel nõus aitama, nimelt tegid nad tõukeratastega trikke ja nii saime üsna normaalseid pilte. Päeva lõpus oli võimalik ka Merli käest fotograafia alast nõu küsida ja niisama jutustada.”

16. august oli noortele väga huvitav. Kohe saate lugeda, miks.

Karmen: “Täna ennelõunat käis meil külas fotograaf Mait Jüriado. Ta on pulmafotograaf ning peamiselt pildistab inimesi. Ta jagas häid näpunäiteid, kuidas kiiresti tuntuks saada, ja rääkis meile, kuidas temast fotograaf sai. Ta tõi välja, milliseid vigu peaks algaja fotograaf kindlasti vältima ning üheskoos vaatasime tema enda tehtud pilte. Pärastlõunal jagunesime gruppidesse ja iga grupp pidi valima ühe muinasjutu ning proovima seda siis etendada ja fotodega teistele ette kanda. Peale seda saime kätte oma ühekordsete kaameratega tehtud pildid ja igaüks tegi enda parematest piltidest ülejäänud laagrilistele väikese näituse. Kokkuvõttes oli järjekordne huvitav päev.”

Hanna-Maria: “Tänane päev oli väga põnev. Meil oli külas Mait Jüriado. Ta rääkis, kuidas ta oli alustanud pildistamisega, ja jagas meile mõningaid nippe ka. Väga põnev oli kuulata tema juttu ja arvamusi fotograafia kohta. Edasi läks päev lõunasöögiga. Ja peale lõunat tuli fotolugu. See oli väga lõbus. Pidime siis valima ühe muinasjutu ja seda etendama piltide peal. Seda oli lahe teha. Peale fotolugu hakkasime mõtlema näituse jaoks ideid. Ja päev oligi läbi.”

Reedesest laagripäevast muljetavad Annaliisa ja Kaisa-Maris.

Annaliisa: “Täna oli siis laagri 6. päev. Oleme kõik juba üksteisega läbi lahedate mängude tuttavaks saanud. Algus oli nagu tavaliselt kell 11. Rääkisime erinevates võtetest (portree, lähivõte, üldplaan), varju ja peegelduse kasutamisest. Ja veel paljudest muudest nippidest, mida saab pildistamise juures kasutada. Ma kohe kibelesin seda õpitut järgi proovima. Ja siis tuligi ülesanne, kus pidime minema linna peale pildistama ja kasutama õpitut. Täiega lahe. Peale ülesannet oli lõuna teatri kohvikus, sõime ja lobisesime niisama. Ja siis tuli ikka päeva nael. Meie ja pressifotograafid! Kuna saastekvoodi müügiga teenitud rahade eest osteti 4 uut bussi teatritele ja ühe neist iludustest sai ka meie Endla teater. Ja seda oli üle andma tulnud kultuuriminister Rein Lang. Ja seal me siis pingutasime kõik, et oma parimat esimest pressifotot teha. Ja siis läks jahiks – fotojahiks. See on meil alati lahe ja lõbus. Seekord oli meil ka kaart, mille järgi me pidime pildistatavaid objekte leidma. Kaardi tagumisel küljel olid fotod nendest kohtadest juba tehtud, aga ikka väga vanasti. Ääretult põnev oli jälgida seda kuidas meie ajal on Pärnu linn muutunud.”

Kaisa-Maris: ” Täna oli ülitore päev – käisime linna peal fotojahil,saime telekasse ja mängisime ussiga. Hästi vahva oli ja me Annaliisaga saime ministriga pilti teha.

18. augustil käisid meil külas Iti ja Laura, kes käisid meil kevadel Poolas “Street Art – the art of change” koolitusel ja õppisid seal igasuguseid põnevaid asju, muuhulgas pin-hole kaamera tegemist. Täna oligi meil selline huvitav töötuba. Täpsemalt muljetab Lisa-Maria.

Lisa-Maria: “Tänane päev algas siis nagu teinegi päev kell 11.00 raamatukogus. Siis olid meil külas kaks tüdrukud, kes tulid meile õpetama, kuidas ise kaamerat teha. Nad rääkisid alguses lühidalt ja siis me istusime neljasesse lauda. Seal laua peal nägime me pastakaid, tikutopse, juhendit ja kääre. Kõigepealt pidime juhise läbi lugema ja siis võtsime tikutopsi. Siis läks täpseks mõõtmiseks ja mõnel oli sentimeeter suurem või millimeeter suurem. Saime tehtud selle ruudu moodi asja, siis läks väljalõikamiseks. Kõik lõigatud, pidime mustaks värvima seest. Sai värvitud ja siis saime filmilindid. Ühe tegime täiesti tühjaks filmist ja teine oli terve. See tühi rull jäi ühele poole ja pärast panime ka teise külge. Vahepeal pidime ka musta teibiga ära katma. Ja kõige keerulisem oli saada hõbeda paberi peale see pisike auk kust valgus hakkab läbi tulema. Sai see ka tehtud ja lõpuks oli kokkupanemise rõõm. Tuli teha endale veel kerija ja siis väike klapike sinna augu ette. Lõpptulemus oli väga vinge ja see töötuba oli väga põnev ja õpetlik. Ja päeva lõpus rääkisime veel näitusest ja saime varem ära koju, kuna raamatukogu pannakse kinni kell 15.00. Igati lõbus, positiivne ja hariv päev.”

Alustasime ja lõpetasime laagri Teatrikohvikus mõnusa olemisega. Meie pühapäevasest istumisest pajatab Richard:

“Saime kokku keskpäeval Teatrikohvikus. Kõigepealt tegime grupipildi, siis joonistasime nädala meeldejäävamaid sündmusi. Igaühe nimega paber saadeti ringi käima ja kõik said midagi kirjutada sellele inimesele. Peale snäkitaldriku tühjendamist oligi aeg otsad kokku tõmmata ja selle laagri ja lahedate inimestega hüvasti jätta. Tore oleks veel kohtuda sama seltskonnaga!”

Tundub, et noorte muljed laagrist on igati positiivsed ning oodatakse lausa uut laagrit. Veel tuleb aga meie ühine fotonäitus 8. septembril avada ning koolidesse ringreisile saata. Veel viimased sõnad laagrist ütleb aktiivne Annaliisa:

“Laager oli super lahe! Oli tunda, et selle korraldusega nähti vaeva ja kõik oli hoolikalt läbi mõeldud ning paigas. Kordagi ei tekkinud tunnet, et igav on või mida ma siiin teen. Leidsin uusi sõpru ja sain pildistamiseks palju uusi ideid ning õpetusi. Veelkord suured tänud korraldaja(te)le ja laagrilistele.”