Mälestusi “Theatre for Inclusion” koolituselt

Kolm noort osalesid novembris 2011 ASHA teatriteemalisel koolitusel Inglismaal, Gloucestershire’s. Siin on nende mälestused ja kokkuvõtted.
Stiina Kütt:
“Käisin koolitusel “Theatre for inclusion” Inglismaal ASHA keskuses. Õppisime ja proovisime erinevaid teatrimeetodeid koos osalejatega Eestist, Rumeeniast, Bulgaariast, Tsehhist, Slovakkiast, Poolast, Portugalist ja Inglismaalt. Mulle väga meeldis meie kirju seltskond ja eriti see, et kõik olid nii avatud inimesed ja meist sai kiiresti hea meeskond. Tavaliselt nädala ajaga see nii kergelt ei juhtu. Kindasti toetas meid selle juures ASHA ääretult positiivne energia- õhus oli rahu, armastus ja loovus. See nädal oli minu jaoks väga eriline ja liigutav kogemus. Sain uusi ideid, mida enda töös ja elus kasutada, kuid samas tekitasid mitmed tegevused ja harjutused sügavamaid reaktsioone ja tundeid, mille kaudu ennast paremini tundma õppida, enda tegudele ja väärtustele mõelda. Olen tänulik selle erilise kogemuse ja kvaliteedi eest!”

Johan Elm:
“ASHA Keskus on üks kauneimaid kohti, kus ma viibinud olen. Ja ma mõtlen seda nii sisult kui välimuselt. ”Theatre as a tool of inclusion” workshop oli mu esimene workshop, aga ma ei usu, et ükski tuleviku workshop seda ületada suudab. Kogu rahvuste-temperamentide massiiv oli esimesel õhtul jalustrabav ja korraks ma isegi arvasin, et minu sealolek on viga. Järgmisel hommikul sain ma aru, et see oli rumal peavalust tulenenud mõte. Ning terve päev tuletas mulle uuesti ja uuesti meelde, kui õnnelik ma tegelikult olen.
Esimene päev tõi meid kõiki õhtuks nii kokku, et isegi nimed olid peas ja võis ükskõik millisesse seltskonda sisse sulanduda. Üldsegi, meie grupp üllatas mind ja ka meie treenereid. Meile öeldi, et me oleme väga ainulaadselt arenenud grupp, kellele pole mõtet sissejuhatusi teha vaid peab kohe asja kallale asuma. Ja seda me tegime. Mõnusalt väsitavad päevad ja veel rohkem väsitavad magamata ööd, mille jooksul ideid ja lugusid jagasime. Teatriteemalisi harjutusi olin ma juba enamuses teinud, kuid see ei muutnud kogemust igavamaks – oli just julgem ja enesekindlam asjast osa võtta ja uusi mõtteid proovida. Alguses ei saanud minema, pärast ei saanud pidama. Me haarasime endale väga suure eesmärgi, aga saime sellega hakkama. Maksimaalne ettevalmistus teatriks, aga ka eluks. Kui melust natukeseks ajaks villand sai, siis läksin aeda jalutama.
ASHA ümbrus on fantastiline. Mets ja mets ja mäed ja mets ja lambad. Roosiaiad, maasikad, pingid, viilkatused, korstnad. Väga väga rahustav. Ja siis veel boonused. Päev Gloucesteris, kohalik pubi, vaimsete puuetega inimeste kodu nimega Grange. Nädala aja jooksul saime teha ja näha nii paljut, et see ei mahu pähe. Mu sügavaim austus korraldajatele.
Nädala lõpuks olime teatri kaudu kõik niivõrd lähedasteks saanud, aga kõigel peab olema lõpp ja meie treening lõppes just õigel hetkel. Ei jäänud midagi puudu ega jäänud ka midagi saamata. Minu südames on koht teatrile, ASHAle, Gloucesterile ja tervele meie grupile üle Euroopa. Aitäh!”

Triinu Sikk:
“Kui millestki alustada, siis võib-olla täitsa algusest, esimestest kokkupuudetest selle paiga ja sealsete inimestega. Kohe kui me ASHA keskusesse jõudsime, oli tunda, et oleme kuskil erilises paigas, teistsuguses ja omapärases. EVS vabatahtlikud ning kogu meeskond olid justkui üks suur ja sumisev mesilaspere ning võtsid kõik projektis osalevad noored kohe enda sekka. Kogu maja ning ümbruskond oli lihtsalt fantastiliselt ilus – vama maja, aed ja selle kõrval mets. Ma arvan, et ka tänu ideaalsele asukohale kujunes projekt nii edukaks – see oli hoopis teine maailm, mis võimaldas meil pühenduda vaid sealsele kogemusele ning unustada igapäevased mured ning töö- ja koolikohustused.
Projektis osalesid noored kaheksast Euroopa riigist. Kuna projekt oli teatriteemaline, oli ka enamikul olemas eelnev kokkupuude teatriga. Päevakava oli täis erinevaid töötube ja üritusi, kuid jättis ka piisavalt aega, et omavahel suhelda ja koos oldud hetki nautida. Nagu juba mainitud olid töötoad väga erinevad, arendavad ja ülletusterohked. Meil oli foorumteatri õpituba, selleteemalised arutelud ning kulminatsiooniks foorumteatri sessioon, erinevad töötoad hääle, keha ja meelte kasutamisest, maskiteater, lähtudes neljast temperamendi tüübist. Peale selle käisime näiteks Gloucesteri teatris, kus osalesime koos sealsete noorte näitlejatega töötoas, kus joonistasime ning siis rääkisime enda elulugu ning saime aimu seal hetkel valmivast teatriprojektist.
Paljude projektis osalejate jaoks oli aga kõige erilisem kogemus teatri tegemine koos puuetega inimestega. See oli uus, kuid üdini positiivne ning palju energiat ja tegutsemistahet andnud ettevõtmine, mis õpetas meile, et tihti on puudega inimesed palju rõõmsamad, avatumad ja siiramad kui meie. Lisaks paljudele töötubadele ja aruteludele toimusid õhtuti samuti vahvad ettevõtmised: intercultural food fest, intercultural evening, filmiõhtu ning külaskäik kohalikku baari, kust soovijad tegid õhtuse jalustuskäigu tähistaeva all koju. Samuti saime külastada Gloucesteri – lähimat linna, mis paelus meid imeilusa katedraali ning jõuluturuga.
Projektile tagasi mõeldes tuleb mul alati naeratus suule ning rõõm südamesse – olen siiralt võlutud kõikidest seal osalenud inimestest. Sellest avatusest, siirusest, sõbralikkusest ja tahtest tegutseda ühise eesmärgi nimel. See nädal, mis me veetsime kõik üheskoos ASHA keskuses oli väga eriline, liitis erineva taustaga inimesed kokku, kujundas arvamust ja õpetas väga palju teatrialaselt, samuti pani märkama rohkem loodust ja end ümbritsevat keskkonda. Mina võtsin ASHA keskusest koju tulles kaasa sealt tohutu suure pagasi, täis vaid parimaid emotsioone ja mälestusi ning soovi tulevikus veel selle imelise paiga ja nende inimestega kokku puutuda
Pildid tegi Johan Elm: