Mälestusi juunikuisest koolitusest Hispaanias

Mõnikord läheb muljete kirjapanekuga aega ja tegutsemistuhin on tagasitulles nii suur, et ei jõua teistega kõike jagada. Suve alguses käisid Lee ja Keity Hispaaniast koolitusel. Lee armsaid muljeid võite lugeda just nüüd:

“Mulle näib iga korraga üha enam, et Eestist ärakäimine õpetab mulle nii enda kui ka maailma kohta niivõrd palju, et suudan seda vaevu hoomata. Kuna minu reisikaaslaseks oli Keity, kes oli valmis kaasa tegema kõik suuremad ja väiksemad hullused, mis saatus meie teele paiskas: alustades ekslemisest öises suletud muuseumis, lõpetades Salamanca tänavatel tantsimisega, sai reist Hispaaniasse unustamatu ja väärt kogemus.

Osalesime programmis Facilitators Survival Kit, mille peamiseks eesmärgiks oli õpetada teiste inimeste (eelkõige noorte) juhendamist. Huvitav oli jälgida, kuidas võtted, mida meile õpetati, meie endi peal tööle hakkasid. Salamancasse saabudes olime Keity’ga mõlemad rampväsinud ning seda enam kohutas meid kultuurišokk. Hoides esimestel päevadel pigem omaette ja olles äärmiselt skeptilised selle suhtes, kuidas ping-pongi palli moodi hüppamine meile kuidagi kasu võiks tuua, suutsid õppejõud (ja nende kasutatud meetodid) süstida meile julgust olla avatumad.

Salamancast naastes valdas mind meeletu õnnetunne. Koolituse käigus oli nagu midagi juhtunud… ma kirjeldaksin seda otsekui tammi purunemist, mille järel meeletu hulk vett vabaneb (vabandust, ma tean, et see kõik kõlab väga kummaliselt). Tagasivaadates arvan, et see tamm võiski moodustuda eelarvamustest ja hoiakutest. Salamancas veedetud aja jooksul õppisin ma need kõrvale jätma, et olla avatud kõigele uuele. Usun, et läbi selle kogemuse mõistsin ma koolituse sisu ja loodan, et kasutades õpitud võtteid saan ma ühel päeval olla kellelegi kasulik.”

DSC_0588