Koolitus Poolas pani enda mõtteid avaldama

Septembris käisid MTÜ kaudu Joao ja Joonathan Poolas koolitusel “Tool for reflective practice and professional developement of Youth Work”.  Oma tänu ja muljed edastab Joonathan:

“1. päeval oli kerge tutvumine, tegime mõned “ice-breakerid” jne. Kohe hakkasin teistega klappima, mõistlikud inimesed. Panime paika,  mis on meie ootused ja mis on meie kartused selle projekti raames. Teisel päeval olid juba nimed peas ja arutasime suures plaanis vähemuste diskrimineerimist. Eriti eredalt jäi meelde see, mida ütles üks treeneritest, Andrew Morris: ” Seni, kuni oleme teadlikud ükskõik millisest diskimineerimisest – isiklikust, kultuursest või riiklikust diskrimineerimisest – ja me selle vastu midagi ei tee, oleme ise osa probleemist.” Pani mõtlema! Kolmandal päeval keskendusime noosootööle erinevates riikides. Tuli välja, et Eesti ja Inglismaa vahel saab hästi paralleele tõmmata, kuna noorsootöö on suhteliselt sarnane neis riikides, ent samas, kuidas nii Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias on olukord halvem. Inimestele tundus Eesti lausa ideaalse riigina, kui tegime Joaoga Eesti noorsootöö kohta esitluse. Neljas päev läksime Krakowisse, külastasime Siemacha noortekeskust ja sellega seonduvaid institutsioone, mis tundusid tegelikult väga kõrgel tasemel olevat. Mulle tundus see justkui Poola noorsootöö tuleviku talana. Viiendal päeval keskendusime “reflective praxis’ele”, mida viis läbi rahvusvahelisele noorsootööle orienteeritud Sebastian Garcia da Silva. Ta lasi meil lahendada erinevaid situatsioone ja rollimänge väga looval viisil, jagades meid noorteks, noorsootöötajateks, probleemseteks noorteks jne. Tegu oli äärmiselt huvitava ja keerulise ülesandega, millega tulime minu arust väga hästi toime! Kuuendal päeval keskendusime “formal, informal ja unformal” õppimismeetoditele. Arutasime nende erinevuste üle ja saime üksteisest palju teada.

Kokkuvõtteks meid julgustati koguaeg end avama ja endast rääkima, kui leiame, et see on antud hetkel õige. Mida kauem sai seal oldud, seda rohkem osalejad ka end avasid, ja sealolemine läks kõvasti mugavamaks. Kadus see n-ö vaikusepinge ära. Äärmiselt palju utsitati meid reflekteerima ja enda tunnetest rääkima ja enda arvamust avaldama. Üldine õpetamismeetod ei olnudki selline, et nad ütlesid, mis on õige ja mis vale, vaid hoopis aitasid meil leiad õiged küsimused ja seejärel need küsimused/probleemid ära lahendama. Ütlen hea meelega, et ma pole kunagi nii heal koolitusel viiinud, läiviimine oli väga professionaalne ja asjakohane. Sain nii mõndagi teada, mida varem ei teadnud ja ei oleks osanudki arvata. Mind õpetati noorsootöösse kui sellisesse üldse teistmoodi suhtuma.”

Meil oli Joonathani tagasisidet ainult rõõm lugeda. Loodame ka edaspidi parimat pakkuda!