Suurepärase energiaga eesti grupp käis Poolas meie jõulutoite näitamas ning õppisime ka Poola, Läti, Tšehhi osalejatelt. Eesti poolt käis noortevahetusel Kassandra Kütt, Lisandra Roosioja, Evelyn Uisk ja Julia Vahramejeva. Nende grupijuhiks oli Merli Antsmaa. Lisaks kokkamisele, blogipidamisele ning raamatu ettevalmistamisele said osalejad kohalike noorte ning eakatega mängida, tantsida, mälestusi kuulata, kuusekaunistusi valmistada ning ka kilode viisi piparkooke teha. Kogu noortevahetus oma pika reisimisega jättis kogu grupile aga sügava mulje, mida saate alljärgnevalt lugeda.
Kassandra:
Kui päev on hall ja ilmetu, siis vaatan projeti jooksul tehtud pilte ja videosid – need toovad päikest ja sära mu päeva, sest sealveedetud aeg koos kõigi nende suurepäraste inimestega on väärt meenutamist. Võiksin veel taevani kiita Eesti gruppi, sest tõepoolest kui vahel tuli korraks tunne, et natuke ei viitsi enam, siis meie grupp hoidis mu tuju ikka kõrgel. Ja siis veel see ka, et enne projekti grupijuht n-ö hoiatas meid, et kui igav hakkab, siis peab leidma kellegi, kellel on veel igav ja oma jõud ühendama, et enam igav ei oleks…ausalt öeldes polnud kordagi igavuse tunnet, vastupidi, ma natuke igatsesin igavlemist :D
Super oli!!
PS! Mul pole siiani veel projekti lõppemise ajast kõht tühjaks läinud.
Lisandra (kirjutas mälestuse veel rahvusvahelisuses olles):
To begin sharing impressions about the youth exchange, I must start with travelling there. I mean, it was phenomenal and polish trains will forever have my undying love for moving like snails. Despite the great dose of irony, I really took it as an experience and learnt for example which poses are the best while sleeping in upright position. And I’m still capable of falling asleep in every bus I take in Tallinn.
When I think of this exchange, then there is one word that comes to my mind and easily dominates over the others – that would be the GAME (not the bell, sorry guys). We were playing all the time, everywhere… it was all a one big game and I loved it. Maybe somebody could make a countdown of all the games we had there, I think the results will be rather shocking in a good way. All of the games brought people close very easily because we had teamwork involved almost every aspect of our activities. I really learnt how to work in a group and got some leading skills as well, so it was perfect.
I think that the group was somehow subconsciously selected very neatly as well – everybody get along well and even the language barriers were conquered smoothly – was it either google translate or body language. For understanding Polish knowing Russian really helped. Like seriously, little did I know, that these two slavic languages can be that similar, shhh, but don’t tell Polish people about that.
I’m really waiting forward to what comes next. I heard some rumours about the reunion which I think would be awesome. In addition what becomes of our blog and not to forget the super-great Cookbook we’re going to launch. I think this project is far from being finished, we have many things to do, gazillion ideas, tons of motivation and we will just continue on with it. And I’m really trying hard not to catch a cold next time and just be awesome without my runny nose.
Evelyn:
See oli minu pikim bussi- ja rongisõit. Kohale jõudmine Poola, Jelenia Gora lähedale mägikülla tundus oluliselt vaevalisem, kui sealt nädal aega hiljem sõit Eestisse. Arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud, mis meid seal ees ootab ning tagasisõites oli kõigi südames soe tunne toredast nädalast. Minu jaoks oli see ka esimene noortevahetus. Projektist “Christmas cooking” otsustasin osa võtta, kuna mulle väga meeldib küpsetada ning tahtsin tutvuda sarnase huviga inimesi, kes vaimustuvad köögis olemisest sama palju kui mina. Projekti käigus sai mulle selgeks, et kuna tegu on ikkagi noortevahetusega siis päris kokandus fanaatikutega pole ma kokku sattunud, kuid palju huvitavat hetki/teadmisi/uusi tutvusi võin ma sellest Poolas veedetud ajast siiski endaga kaasa võtta. Ja sellise hea meeleolu ja pideva täiskõhu tundega ma seda nädalat seal veetsingi. Seltskond oli huvitav. Nalja sai palju. Koht, kus elasime oli soe ja hubane ning loodus seal ümber oli harjumatult mägine ning kena metsaga. Ootan huviga, millal saab valmis meie kokaraamat, kus on sees kõikide projektist osa võtnud maade (Poola, Tšehhi, Läti, Eesti) retseptid. Jee-jee jee !!!
Julia:
Poola.. mulle hakkab see riik järjest rohkem ja rohkem meeldima.. ei tea miks. Vahvad, huumoriga ja energiat täis inimesed ja metsikult palju maad, mida veel võiks tahta? Noortevahetus oli väga äge. Kuigi alguses eeldasin, et iga päev on mingi toiduga seotud tegevus (mis peaaegu nii oligi), siis vahepeal sai ikka toidust puhata ka. Selle projekti inimesed on vist need ka, kellega suhtlen edasi ja kohtun.
Like saying goes: make it short & sexy
